Ussikohv?

Kuna mul siin peale Jüri rohkem südamesõpru pole ja Karin on pidevalt tööl, läksin jälle Jüriga välja õhtul. Kui poleks juba abielus, oleks kartnud abieluettepanekut sest nii ilusasse kohta viidi... Restoran oli mäe otsas - imeline vaade terrassil, täiskuu, nii tähelepanelik ja viisakas teenindus, mõnus mahe muusika, mis ei varjutanud ritsikaid, oivaline söök ja noh ikkagi jälle sattus koht (vist mitte juhuslikult), kus sai tellida veini (kallid sõbrad, ärge kõhelge ja kartke, tulge ikka külla siia, ei jää janusse tõesti).
Siin üks google pilt Mumtaz Mahal resto vaatega...

Jüri pakkus magustoiduks snake coffee. Kartsin, et see on midagi rõvedat. Silme ette tulid suveniirpudelid, kus piirituse sees on kobra või skorpion. Aga ei, ussikohv on armas ja maitsev (kallis hind on show pärast mitte haruldase tooraine tõttu)! Onu kuumutab pannil suhkru, keerutab seejärel pokaali ääred karamelliseks. Siis kuumutab pannil viskist välja alkoholi, lisab sinna kohvi.  Lõpuks laseb kulbis kuumaks likööri ning valab selle ussikujulist apelsinikoort mööda alla ja paneb selle põlema. Apelsin läheb ka kohvi sisse pärast showd, a ma maitset küll ei tundnud.  Näppan jälle pildi googlest (vahtisin suu lahti, ei pildistanud ise)...

Ja lõpuks tõi Mohhamed meid taksoga koju. Mõtlesin, et Taxify vinge ja ainulaadne, siin 3 sellist äppi, kasutan kõige soodsamat - otaxi. Kas pole veider, et eesti keeles on?

Muide, taksoturg on siin riigi poolt kaitstud. Ainult omaanlased saavad töötada taksojuhina. Seega hindusid vms ei kohta roolis, ikka valges kleidis mees kirju mütsikesega.