pühapäev, 11. november 2018

Sultan Qaboos Street

Enda kutsumine ralliässaks oli ennatlik. Pole probleemi tuta-tuta kodu ümbruses sõita, kus mõlemas suunas üks sõidurida ja iga veits aja tagant maas "lamav politseinik", et kiirust maha võetaks. Seega ma palju ei puksinud vastu, kui Jüri kamandas mind rooli mööblipoodi sõites. Korra küll mõtlesin, et pime on ju ja prillid jäid koju, aga ok...
Siirdusime Sultan Qaboos Streetile (SQS). See on piiiiiiik, piiiiik maantee, mis viib läbi linna (umbes nagu Tallinnas Narva, Pärnu, Tartu mnt). Ainult selle vahega, et ametlik sõidukiirus LINNA SEES on 120km/h, mis tähendab, et umbes sellise kiirusega sõidetakse esimeses reas. Vahelduvalt on 3-4 sõidurada mõlemas suunas.


Sõiduõpetaja Jüri hüüdis mulle (ei näinud, kas hoidis küüntega armatuurist kinni ka või mitte, suutsin ainult teed vaadata):

"Gaas põhja! Gaaaaas põhja, Roosa!!! Ma ütlen, gaas põhja, vastu maad pedaal!!!!"

"Nii, vaheta rida nüüd. Hilja! Nüüd! Ooooota! Nii, nüüd! ROOSA!!!"

"Ole rahulikult siin reas, see viib lõpuni välja. Aa, oi, oota, see lõppeb ikka ära, vaheta ruttu rida!!!"

"Näe, sinu "kolleeg "siin, LIHTSALT  seisab kuigi tee vaba...." (mulle tundus normaalne inimene, kõhkles 3-realisele ringile peale sõita).

Jne.

Tagasi koju sõitis Jüri.

Mõtlen siin , kuidas Kätu naerab sest Saksamaa kiirteed veel hullemad ilmselt .
Mõtlen ka nende sõbrannade peale, kes kurtsid, et ei taha mu juurde Liivaojasse tulla sest vasakpööret Narva mnt-lt teha on nii rõve...

3 kommentaari:

  1. Issand, kuidas ma naersin omaette kui seda lugesin :) Samas kujutan ette, et närvipingest läks kohe kilo maha :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kahjuks olen tüüp, kes stressiga just juurde võtab ...

      Kustuta
  2. Tore, et minu peale ka mõtlesid :)

    VastaKustuta