Kui aus olla, siis olid vastakad tunded seal linnaosas. Üheltpoolt oleks lastega ultra mugav linnaosas, mis näeb välja nagu Hispaania kuurort - mänguväljakud, basseinid majade keskel ja palju lapsi liikvel, kellega Sofi saaks sõbrustada. Liiklus chill, igalepoole saab jalutada, buss sõidab ka. Teisalt, meie praegune piirkond võimaldab rohkem näha ja tunda araabia elu ning nii suurt maja selles kuurortpiirkonnas me lubada ei saaks endale, peaks elama korteris. Ja kuna siseruumis ollakse palju, eriti kevadepoole, siis on hea, kui on ruumikas kodu.
Siiski, siiski juhtus seal üks tähelepanuväärne seik. Läksime korra randa (kus olid inimesed bikiinides, riiete vahetuskabiinid ja päevitustoolid) ja järsku öeldi:"Tere!". Just, just, eesti keeles! Tutvusime eestivenelastega, kes mitu aastat elanud Muscatis ja Dubais vaheldumisi. Aljona ütles, et pole alates veebruarist eesti keelt üldse rääkinud ja oli hästi rõõmus meid nähes. Jüri läks Sofia ja Fridaga ujuma, mina jäin Alluga Aljonaga lobisema. Vahetasime kontakte ja äkki kohtume veel!
Lõpetuseks panen pildi nunnudest riiete vahetuskabiinidest rannas.
Küllap päris eestlased ka varsti pildil. Kabiinid on küll väga nunnud.
VastaKustutaKuidagi hirmutavalt steriilsed on sellised joonlauaga pügatud hekid. Ma arvan, et tegite hea valiku kohalike alal elamisega.
VastaKustuta