Esimesed külalised Eestist!

Merli ja Ardo valisid Omaani enda puhkusesihtkohaks enne kui teadsid meie siiakolimisest. Seega läks nii, et me jõudsime 2 päeva oma koduga kohaneda ja tulidki juba külalised Muhu leivaga (3 veini ka karskustsoonis elajatele). Merli ja Ardo on kõvad matkasellid, meie juures ööbisid nad esimesel kahel ja viimasel ööl, vahepealse aja tutvusid Muscati ja Omaaniga. Praeguseks on nad meiega võrreldes omaaniprofid! Mõned nopped nende muljetest:
- Muscatis pole palju jalgsi teha. Tellisid tuuri, see näitas poole ajast, milline on endine, praegune, tulevane suurim kaubanduskeskus :)
- inimesed on sõbralikud ja abivalmid mitte pealetükkivad. Sellist nö araabiapärast kauplemist /tüssamist ei kohanud.
- ilgelt kift riik, väga mõnus omal käel ringi reisida. Kuigi pakutakse giide igalpool, saab hästi ise hakkama. Liiklus pole üldse hull.
- kui tundub, et piisab ühe nö loodusliku basseini wadi vaatamisest, siis see tunne petlik. Kõik nii kiftid ja erinevaid, tasub vaadata.
- kilpkonni tasub vaatama minna.
- hinnaklass kokkuvõttes pigem kallim.
- toit pigem india.
- Merli tahtis osta kaasa kangast, millest on tehtud Omaanlaste tüüpilised riided. Meestel valge ja kortsumatu kleit, naistel must ja hõljuv. Suur oli me mõlema pettumus teada saada, et tegu polüestriga! Oleks eeldanud mingit "hingavat" materjali. Votnii.

Panen siia lõppu googlest leitud araabia meeste polüesterkleidi näidise. Juhin tähelepanu, et Omaani mehed kannavad peas sellist mütsikest mitte rätti võruga.

Ps! Majutuse tagasiside kohta meie kodus ütles Merli särava naeratusega:"Suurepärane!" Juhin siiski tähelepanu, et tegemist Jüri matkasõpradega, kes on keskmisest leplikumad. Külalistetuba asub köögi kõrval, kuhu ma hommikul eesti aja järgi kuskil 5 läbi lähen ahve toitma + mu arust seal toas üldse konditsioneer ei tööta praegu (mujal tubades kuumutab ja külmetab vaheldumisi).