Auu, auu

Tuleb juba iga päev nurinat ja muret, et kuulge miks blogis uuendusi pole. Vabandust, siin mitu põhjust.
Vanaisa saatsime küll koju tagasi kuid kohe saabus perekond Ilumets viieses koosseisus. Loodan, et endine ment ei pahanda, kui nende ilusast perest pildi üles panen. Mul vaja ju tõendada, miks me jälle hõivatud oleme...

Käisime kogu selle lastekambaga mägedes, ööbisime Wakan külas. Paar lastepilti....

Ja siis tähistasime koos Eesti sünnipäeva. Seekord tegime väiksema peo kui eelmisel aastal - kutsusime ainult 5 eestlast juurde. Ja kuna Jüri ema on üks meie ahviblogi püsifännidest, siis panen Eesti sünnast Jürist pildi (Jüri muidu ei luba enda pilte panna, aga äkki spetsiaalselt empsile vaatamiseks ikka lubab)...

Olen ma nüüd paar vabatahtliku töö otsa veel siin alustanud, need kohtumised ja orgunnid ka nõks aega võtnud külaliste ja laste vahelt ja kõrvalt. Aga nendest räägin täpsemalt siis, kui kuskil avapauk ära kõlab. Mitte et ma ebausklik oleks või nii. Vaid lihtsalt siis on rohkem jutustada muljeid. Need, keda huvitab mu tervislik elu - nope, üldse trenni pole jõudnud ja pugin siin siin kiluleiba, eesti suitsuvorsti ja kalevi šoksi.... ja siis...

Vanaisa tuli lapsi väsitama

Vanaisa mulle: "Kas me lähme jalgsi?"
Frida: "Jah, me peame mind ära väsitama."
Vanaisa: "Aa.. miks?"
Frida: "Sest muidu ma ei jää õhtul tuttu."

Teel tegin väsitajatest sellise pildi...

Ja Sofia leidis maast kohaliku potiemanda...

Sünnipäevapiknik

Sofia sai taas kutse sünnipäevale. See oli nüüd neljas. Sünnipäevalapse rahvust on raske öelda - ema inglane, isa on Austraaliast. Seekord oli pidu avalikul mänguväljakul - väike pizzapiknik lihtsalt. Klassist oli kutsutud veel 3 last (nii palju siis nõudest, et kogu klass tuleb kutsuda) + üks naaber. Klassikaaslaste päritolu jälle väga kirju - Süüria, Korea ja Hiina.

Tuli välja, et need emad juba mitu aastat suhtlevad omavahel (Sofiat kutsuti ilmselt kuna ma mitu korda olen seda tüdrukut kutsunud mänguväljakule ja külla, aga ta pole kunagi saanud tulla). Oli mõnus vaba olemine sest tegemist oli nö vana kambaga ju. Sellistel hetkedel tuleb mulle tohutu kurbus peale sest saan jälle aru, kui üksik ma siin olen. Nad kõik on siin 5-11 aastat elanud ja keegi oma kodumaad ei igatse ega tööl ei käi siin. Tegelevad lastega ja koduga ning on eluga väga rahul. Kadestan neid natuke sellepärast, et neil oma kodumaaigatsust pole. Mina olen hakanud igatsema juba isegi Eesti sääski, poriseid ilmasid, morne tädikesi trammis, halli taevast.... rääkimata siis veel sõpradest, kino Artisest, teatrist, jalgsi liikumisest, rohelisest loodusest jne.

Et nüüd liiga kurvaks ära ei kisuks, panen ühe piknikupildi ja räägin ühe minu jaoks huvitava loo, mis piknikul kuulsin...

Nii, pilt vaadatud. Asume loo juurde. See Süüria naine rääkis, et nad kolisid uude korterisse, kus tuleb elekter ette maksta sarnaselt nagu ilma lepinguta mobiilpakett. Ostad poest mingi suvalise summa eest krediiti, sisestad kodus elektrikilpi koodi ja tadaaa - tuled lähevad põlema. Jooksvalt näed kilbist, kui palju veel krediiti on alles. Kui on jäänud tarbida veel 2 OMR eest (ca 5 eur), siis hakkab elektrikilp tegema piip-piip iga poole tunni tagant. Pidi ka olema, et kui see 2 OMR otsa saab, siis kohe pauh ei lülitatada elektrit välja vaid on veel mingi mingid tunnid minna ostma juurde. Ta uuris juurde ja sai teada, et saab ka internetist osta seda krediiti. Vat siis kui moodne värk. Selle naise sõnul pidi olema suur probleem, et rentnikud jätavad arved tasumata. Sellepärast siis uued majad tehakse sellise süsteemiga.

Lasteraamatukogu

Läksime väikeste ja Kariniga ühel hommikul lasteraamatukogu vaatama. Mul polnud mingeid ootusi. Ja olin täitsa pahv. Wow, kui avar, suurte akendega, kaasaegne ja läbimõeldud. Sektsioonid jagunesid 3-6 aastastele, 7-12 aastastele ja eraldi korrust 13-... ma nüüd ei mäletagi, aga loogiline on "kuni 18a" ilmselt?

Raamatud kõik niimoodi laste kõrgusel ja teemade kaupa. Panen näidiseks "religiooni oma :)

Mängutuba puidust mänguasjadega...

Joonistamise ja legolauad...

Päris palju peresid oli lihtsalt lihtsalt tööpäeva hommikul lastega raamatukogus. Üks salapilt kohalikust 3 lapsega perest...

Mind ja Allut pildistati ka. Mitte küll salaja nagu mina kohalikke vaid küsisid ka. Karin ütles, et oli ajalehe jaoks. Karin ise pääses sest Frida ei lubanud ennast pildistada (ta kunagi ei luba, kuigi blondi staar peaks olema juba harjunud sest pidevalt tahetakse pildistada). Aga mina ikka pildistasin Karinit ja Fridat... Hehhee..

Kui ära läksime, sai kohe lastele lubatud, et tuleme veel. Väga mõnsa tasuta meelelahutus!

Üllatus üllatusmunast

Tahtsin lapsi väsitada enne lõunaund: "Kõnnime hindupoodi ja ostame saia ja võite mõlemad väikse kommi valida!". Meile lähim toidupood on Noor Shopping, mida me kutsume "hindukas" sest müüjad on hindud ja natsa selline teistmoodi kraami on kui suures poes.

Frida valis šokolaadist üllatusmuna. Allu mingi plastmassist muna, kus sees paistis mingi mehikese pea ja pulgakomm. Kohe kassas oli vaja lahti teha muidugi. Ja Allu muna seest ilmus välja sõdur, kelle varustusse kuulus tank, püss ja EESTI lipp! Saate aru, kui sürr see tundus - Omaanis oleva hindu poe üllatusmuna sees on Eesti lipuga sõdur!