Izmir

"Oh issand!", ütles Jüri tüdinenud häälega, kui ütlesin, et me Agnese ja Raphaeliga tellisime Izmirist süüa. Teist korda nende nädalase külaskäigu jooksul. Paar nädalat varem olid meil külas Kaupo ja Katre, kellega tellisime kolm korda sealt süüa nende nädalase Omaanis oleku jooksul. Aga no mis teha - need türgi onud teevad niiiii head kana, hummust, salatit, kalmaarirõngaid, pizzat. Ja täiesti naljahindadega eestlase jaoks, kes harjunud, et kõik nii kallis. Näiteks väike pizza maksab Izmirtšikus (Kaupo pani selle hellitusnime) ca 3,50 eur, pool grillkana ca 5,50 eur, suur salat 3 eur jne. Portsud suured, noh ikka mitmele. Kojutoomine tasuta + hummus tasuta. Kahjuks ei ole ühtegi pilti toidust sest see süüakse nii ruttu ära, et ei jõua pildistada kunagi, kuigi tellime iga nädal sealt süüa. Ja nagu välja tuleb, tellime mitu korda, kui sõbrad külas on. Viimane kord ütlesin kõne lõppu, et saadan kohe whatsappis aadressi (siin tänavatel numbrid, keegi ei orienteeru nende järgi, saadetakse asukoha link whatsappis), aga onu ütles, et pole vaja, ta juba teab. Ei teagi, kas salvestasid mu numbri ära või hääle järgi tunneb ära?
Miks me seal ei söö? Noh, Fridaga on igalpool raske, eriti kohas, mis asub autotee ääres. Kodus on pärdikutega kõige lihtsam - rebime toidu kotist välja, ilusti vaagnatel tuuakse, peal suur soe ja värske sai, mis hoiab liha soojas. Vot sellest saiast on küll pilti, kuna see on iga vaagna peal + paar tk lisaks ...

Kardan, et nüüd Jüri paneb kogu pere Izmirtšiku dieedile kuna varsti tuleb sõber Margus perega ja siis oht jälle liiga palju Türgi toitu saada :)