Eesti 101

Jüri kolleeg Ailen küsis, et kas ja kuidas tähistame Vabariigi sünnat. Läks nii, et otsustasime teha peo meie hoovis. Kuna Ailenil just pere tuli Eestist, sai tellida hapuapsast, kohukesi, suitsuvorsti, kilu jne.
Otsustasime, et kutse läheb kogu Nortsli Omaani kontorile. Ja tuligi lisaks eestlastele üks lätlane, leedukas, rumeenlane (pannkookidega!), hindu, omaan (halvaaga!)... loodan, et ma kedagi ei unustanud. Kokku oli 20+ inimest. Asoo, mis me pakkusime siis? Vot siuke laud tuli...

Minu teha oli kartulisalat - tuli ülihää. Seega võtmetegur vist see, et nüüd poest hapukoor üles leitud, eelmine jogurtiga variant oli vale maitsega. Veel pidin tegema kohupiima-õunakoogi ja sorry enda pideva kiitmise pärast kuid ka see tuli ülihää. Kuigi kohupiima asemel oli labneh (selline jogurti moodi mitte jogurt) kondenspiimaga. Ja kuigi ostin kogemata ühe paki labnehi kirjaga "turkish style", mis tähendas üllatusena, et oli soolane veits. Nüüd siis tean.
Minu orgunnida oli ka nö peoruum. Jüri oli veendunud, et KÕIK tahavad istuda. Ma küll kahtlesin selles. Ikka ju võetakse klaasike näppu, korra toetatakse ehk söögiajaks end, a muidu käiakse ringi. Kuid Jüri ei tahtnud, et inimesed: a)  lähevad koju sest ei jaksa seista või b) lähevad tuppa istuma sest ei jaksa seista. Nii me siis Kariniga vinnasime teiselt korruselt mega raske kirjutuslaua alla õue (Jüri oli tööl). Plaani, tuua õue ka söögitoa 10-le mõeldud komplekt, panin pärast seda tassimist kuni meeste saabumiseni ootele sest ma läksin peaaegu pooleks selle kirjutuslaua tõstmisega. Tassisin kõik toolid õue. Tõin veel külapealt juurde toole ja katsin lisaks toidulauale kaks söögilauda. Et ikka kõik saaks istuda. Aga laua taga istumas nägin vist ühte inimest. Jüri pole uhke mees - tunnistas ilusti, et naisel jälle oli õigus (oot, selle "jälle" ma vist ikka mõtlesin ise juurde). Liisa, üks hästi tore eesti naine (abielus Jüri serbia kolleegiga), arvas, et Jüri võiks õiglase karistusena üksi kella 1ni öösel nüüd istuda seal laudade taga....

Olin valmis, et terve järgmise päeva tassime asju ja kraamine, aga väga luksilt viimane kamp aitas 10- minutiga kõik kokku korjata, mida olin pool päeva laiali laotanud.
Aa, siin veel pilt, kuidas saabusin poest, kust läksin tooma 2 laualina, vaasi ja ühekordseid nõusid....

Kuram küll! Nii raske 1 riaali poest tulla nii, et kireoste ei tee! Selline pood jah kodu juures, kus kõik asjad maksavad 23 senti kuni 2,3 eurot. Tited said mängu ipadid (araabia ja inglise keeles õpetab sõnu ja laulab), Sofi mingit ilunodi, muidugi oli vaja osta õunakoogi alla uus vaagen, joonistusplokke jne. Oeh.

Pidu oli ilus. Loodan, et ka kõigil teil.

Elagu Eesti!