Sister, sister

Sain aiamööbli kiirmüügist sellise paueri sisse, et otsustasin veel mõne suurema asja müüki paisata. No teadagi, mis täna tehtud, see ju homme hooleta. Kes lõpuni ei viitsi lugeda, siis võin kohe ette ära öelda selle kogemuse õppetunnid:

1. kui keegi tundub kahtlane, usalda sisetunnet, tuleb rohkem nagu tüli ikka sellest suhtlusest.
2. kui keegi küsib, kas sul on veel midagi müügis, näiteks tekke vms, siis pole mõtet sellistega sahmerdama hakata sest ajakulu võib olla suurem kui mingit suurt ja kallist asja müües. 

Panin müüki külalistetoa mööbli ja seekord ma ei keskendu sellele, mitme inimesega suhtlesin (umbes sama paljudega nagu aiamööblit müües) vaid pühendan selle postituse ostjale, keda me Kariniga hakkasime kutsuma "sister". Nimelt, mees ütles IGAS lauses või IGA lause tagant mu kohta "õde". 

Meie saaga algas siis nii, et ma suht kiirelt sain aru, et veitsa veider mees on "sister" ja ütlesin, et ok mul üks huviline, annan teada, kui ta ei osta. Sister ikka jätkas kirjutamist, et saada oma number, anna aadress, halloooo, hei, sister, sister, mul on vaja seda, sister ma juba tulen jne. Ma ignosin sest olin ju öelnud, et võtan ühendust ise, kui esimene huviline ei osta. Lõpuks HELISTAS mulle läbi facebooki südaööl. Kirjutasin siis, et kuule, mul pere kõik magab, räägime homme. Mees ikka jauras edasi, pidin uuesti ütlema, et räägime hommikul..

Nii, hommikul läksin toidupoodi, sisterile kohe kirjutamata. Sister tõlgendas mu vaikimist kui kutset ja mingi hetk asus taas helistama (5x) ja kirjutama ning saatis pildi, kuidas ta juba sõidab. Ütlesin, et kle ma pole kodus isegi ja me pole ju kokku leppinud midagi. Ütlesin uuesti, et mul on ostja ja kui ta EI OSTA, siis ma annan teada (selleks hetkeks oligi huviline olemas). Aga sister jätkas pommimist kuni pidin uuesti konkreetne olema ja see pahandas teda....

Õhtuks selgus, et minu teine ja see normaalsena tundunud ostja ikka ei saanud palka ja seega tuleb  homme. Oeh... Kuna järgmine päev oli muidugi vaikus, otsustasin sisterile võimaluse anda. Ütlesin, et davai kui kella 12ks ära viid selle mööbli, saad sellise hinnaga. Saatsin ka ausa video mööbli seisukorrast - kõik sobis. Ma muidugi teadsin, et nii ei juhtu. Ei juhtunudki. Pool 1 ütles sister, et ta tuleb ikkagi kell kuus. Noh, okei... Tuligi kuskil araabia mõistes kell 6 ehk siis ca seitse ja muidugi ilma kaubikuta. Tutvustas uhkelt kaasas olnud meest - my boss! Ja soovisid mööblit näha selle äraviimise asemel. Appi kui närvi ajas! Ok, lasin maskides mehed tuppa, vaatasid ja hakkas uus hinna kauplemine sest esines kulumisi. Ma ei andnud järgi. Lõpuks hind jäi nagu oli. Siis tahtsid 35 asemel anda 20 ja ülejäänud homme, kui järgi tulevad. Hahaaa, ega ma eilane pole! Nagu ma näeksin seda ülejäänud raha pärast! Ma jälle ei andnud järgi, ütlesin, et tehke kohe ülekanne (siin liigub raha mega kiirelt ülekandega). Onud soovisid hoopis pangaautomaadist raha tuua. OK, juhatasin lähima automaadini ja olin kindel, et nad ei tule tagasi. Aga vaat kus üllatus - tulid tagasi ja maksidki ära raha. Järgmisel päeval ma lasin ennast täiesti vabaks mingitest kellaaegadest - las õeke tuleb millal tuleb, vahet pole ju sest mul raha käes. Tuligi millalgi kaubikuga ja lootsin, et me rohkem ei kohtu, aga siis ta tahtis kappi ära osta. Appikene! Lõpuks tuli Jüri appi kauplema sest mees nii räigelt pressis hinda alla kuna eelmine toode oli "very damaged". Ütlesin Jürile, et pliis küsi kohe raha ära, ma ei viitsi selle sisteriga jahmerdada. Jüri tuli väga võidukalt tuppa tagasi, et said hinnas ikka kokkuleppele ja sister tuleb homme kell 4 kappi ära viima. Praegu on kell 7 ja õekesest pole muidugi kippu ega kõppu... :)

2 päeva chattisin ka ühe naisega, kes lõpuks ostis ühe vaiba ja 2 tekki (ühegi nende  kuulutust polnud isegi üleval). Ülejäänud nädala võtan vabaks. Isegi minusuguse ekstraverdi jaoks on see kauplemine mega väsitav.

Panin ukse kõrvale ühe abaya, mida saab kodukleidile peale visata kiirelt, kui onud siin voorivad (iga nädal ka nüüd konditsioneerionud käinud). Siuke korrektne daam võtab neid vastu. Lähemal vaatlusel küll paistavad korraliku kleidi alt välja litsaka kodukleidi õlapaelad...

Kui mul esimene kord see ürp seljas oli, siis Frida küsis asjalikult:"Emme, miks sul Omaani onu kleit on?" :)