Araabia keel algajatele

Tegin oktoobris Sofia koolis lastevanemate koosolekul ettepaneku korraldada araabia keele kursus vanematele. Direktor arvas, et see on väga hea mõte. Ja nagu naksti - 5 kuu pärast saimegi alustada (irooniline toon oli siin). Miks nii kaua läks? No ma ei teagi. Ma oleks kohe alustanud, aga november ja detsember oli koolis "kiire", jaanuaris suri sultan, veebruaris hakkasime orgunnima ja nüüd siis toimus esimene tund. Araabia värk ka see, et kiiret pole kellelgi.

Tegemist on vabatahtliku projektiga - araabia vanematelt mitte-araabia vanematele. Kooli poolt oli orgunnitiimis seesama õps Kathryn, kellega tegin nutiteemalist kohvihommikut vanematele. Mõtlesime 6 teemat (viisakusväljendid, mina, pere, kohvikus/restoranis, numbrid, juhised) ja palusime araablasi registreeruda, kui soovivad mõnda teemat teistele õpetada. Nii südantsoojendav, et kohe üleskutse peale saime 5 vabatahtlikku õpetajat, ühte veel otsin. Registreerus 18 vanemat, kohale tulid pooled. Vaatab, kuidas siis järgmine tund läheb.

Esimene õpetaja oli Fatima Liibanonist. Ta pole tegelikult lapsevanem vaid ühe poisi vanem õde, kes õpib ülikoolis psühholoogiat. Väga armas õpetaja oli ja tund oli ka tore. Nüüd peab natuke ise kodus harjutama. Fatima õpetas tere, head aega, aitäh ja selliseid väljendeid. Mõni asi jäi kohe meelde: Es mi Annika, näiteks. Aga ma ilmselt mitte kunagi ei hakka kasutama väljendit "tous-beho Aala khay-r", kusjuures KH tuleb häädalda kurgupõhjast nagu hollandlased räägivad. Seda kasutatakse, kui soovitakse "head ööd" või kui ka õhtul hilja kuskilt lahkutakse. Otsetõlkes pidi tähendus olema midagi stiilis, et ärka hea tundega (mitte nagu meil, et head und või inglise keeles sleep well).

Väga huvitavad oli ka "tere hommikust" variandid. Otsetõlkes on kõige levinum saba-hu al khay-r, mis tähendab head hommikut. Aga on ka täitsa ok soovida helget hommikut või roose täis hommikut :) Kas pole nunnu?? Olgu su hommik täis roose... Niiet see vast siis seletab, miks siin chatis vahel jutu lõppu smaili asemel pannakse roos hoopis.

Siin pilt õpetajast ja usinatest õpilastest (Fatima lubas pildistada ennast).

Ma alguses arvasin, et see vasakul olev üleni mustas naine, kes tuli ruumi näokattega, ajas sassi midagi või otsib õpetajat, kelle klassis me olime. Aga siis sain teada, et ta on Pakistanist ja google ütleb, et seal räägitakse urdu keelt. Vat siis, milline eelarvamus ka mul on, kes ma ometi siin juba 1,5 aastat elanud - üleni kaetud mustas rüüs naised on moslemid, aga pole ju kõik araablased (mis on väga loogiline, aga automaatselt kuidagi nagu mõtled, et üks araabia punt).

Miks ma viitsin 6 korda 1,5h araabia keelt õppida, kui nagunii 4 kuu pärast Eestisse tulen? Esiteks on ju õppimine ajule kasulik. Mitte väiksed lapsed ei hoia noorema vaid aju kasutamine. Ja need vahepealsed nädalad kuni Eestisse tulekuni saan ju inimestele öelda sorry asemel ää-sif ja how are you asemel käifä-haaluk, mis näitab lugupidamist inimeste suhtes, kellega kodumaad jagan. Tjah, muidugi peab harjutama tuvastamist, et kes siis ikkagi on araablane ja kes pole :)